Printerid

Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.

Plotter - on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.

Erinevaid printeritüüpe on mitmeid, kuid tööpõhimõtte järgi võib kõik need jagada kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löökprintimistehnoloogia, mis kunagi oli domineerivaks paljudes printerisüsteemides, omab siiani olulist rolli teatud vajadustega kasutajate osas. Seda asjalolul, et reeglina on löökprinterid erinvelat löögita printerist palju usaldusväärsemad, odavamad ülaldpidamiskuluga, vastuvõetavamad erinevatel rakendustüüpidele ja keskonnatingimustele. Lisaks on palju rakendusi, mida ainult löökprinterid täita suudavad (printimine isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele, printimine ebasobivas keskkonnas).
Löökprinterite puuduseks on nende halb trükikvaliteet ja paindlikkuse ning töötamise puudumine raskemate kirjaliikide (fonts), piltide, värvide puhul. Samuti on märkimisväärselt kõrge ka aeglase löökprinteri müratase. Nagu nimigi ütleb, töötavad löökprinterid tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib oaberile punktidest koosnev kujutis.
Löögita printerid seevastu kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit.

Laserprinter - Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu.
Erinevalt teistest printeritüüpidest loeb enne printima hakkamist printer mällu kogu lehekülje.
Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist.
Põhimõte kuidas laserprinteri peegelprisma toimib on sarnane ööklubides kasutatavale peegelkerale. Valguskiired suunatakse peegelkerale, keralt peegelduvad need põrandale, susjuvalt libisevad üle põranda kuni palli pööreldes lõpuks hajuvad. Laserprinteril peegelprisma pöörleb tohutu kiirusega ja on sünkroonis valguslülitustega mis peegeldub peale ja maha.

Tindiprinter - Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Tindiprinteri tööpõhimõte on üsna lihtne. Kasutades sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehte horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi.

Termoprinterid - Termoprinteri printimisepeas olev kuumuselemendid (termoelemendid) on koondatud maatriksiks (nagu nõelmaatrikprinteril). Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Spetsiaalne keemiliselt töödeldud termopaber on toatemeratuuril täiesti tavaline, kuid järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab paber ka oma värvust. Kuumutades ainult neid punkte kuhu soovitud sümbolid peaksid ilmuma, tuleb nähtavale värviline (must või sinine) tekst jättes ülejäänud paberipinna valgeks.

Erinevate printerite plussid ja miinused
Laserprinter
+ prindib kiiresti (samas paljud mudelid prindivad esimest lehte aeglaselt soojendamise vajaduse tõttu)
+ harva nõuavad hooldust (mitte väga harva, kuid harvem, kui mõningad tindiprinterid)
— Kallim, kui tindiprinter (eriti värviline ja A3 formaat on eriti kallis)
— Võtab rohkem ruumi
— Kassetid on kallimad
Tindiprinter
+ iseenesest odavam (ja näiteks värviline A3 formaat on mitmeid kordi soodsam, kui laseril)
+ võtab vähe ruumi (väga aktuaalne kodustes tingimustes kasutamiseks)
+ kiiresti prindib esimese lehe (kuna ei vaja soojendamist)
+ võib paigaldada PTTS-i (pidev tindi täitesüsteem) või täidetavad kassetid (sellised on täitsa olemas) ja printida 2-3 korda soodsamalt, kui laserpinteril!!!
+ soovi korral kassette võib täita iseseisvalt (laserprinteri puhul on vajalik kogemus)
+ on võimalik printida eritüüpi paberil, sh ka fotopaberil: matt, glossy, lõuend, satiin jt. (laserprinteril on valik tagasihoidlikum)
+ on võimalik soetada mitme funktsiooniga printer (skänner + kopeerimine + printer + faks) kõik ühes ja väga kompaktne, soodne võrreldes laserprinteriga!
+ täisvärviline fotode trükk kõrge kvaliteediga (fotolaboriga väga sarnane) — laserpinter ei oska niimodi!
— Laserprinterist aeglasem (kuidki on olemas juba sarnase kiirusega mudelid, näiteks sama D120)
— Nõuab natuke rohkem aega (näiteks peab printima kord kahe nädala jooksul vähemalt 1 leht, et tint ära ei kuivaks, kuid see ei ole kriitiline)
Termoprinter
+märgatavalt suurem töökiirus
+ nõuab vähe hooldust
+ ei kasuta tinti
-Trükikvaliteet kehvem võrreldes laser- ja tindiprinteritega
-Termosiirde printerid kasutavad palju tinti
-nõuab spetsiaalset paberit mis on kallim, kui tavaline paber
-piiratud värvidega, ei sobi igale poole

Arvutiga töötamine

1. Arvutil töötamise koha moodustavad kuvar ja selle juurde kuuluv riist- ning tarkvara, dokumendihoidja, töötool ja -laud, muud abivahendid ning neid ümbritsev töökeskkond.

2.Laud peab olema piisavalt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri, hiire, dokumendihoidja ning kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist. Kui klaviatuur asub laual, peakse selle ees olema vaba ruumi küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Et lihaseid pingest vabastada oleks hea, õlgade väsimuse korral teha õlaringeid ette ja taha, randme ringid, liiguta käsi üles ja alla, kaelale ja peale, painuta pead ette ja taha, vaata üle õla, pane käed kaela taha kokku ja suru pead taha poole käte vastu, pearingid ühele ja teisele poole, kätele ja randmetele, siruta käed ette ja suru sõrmed kokku lahti, raputa käsi ning hoia tervist ja suhtu positiivselt !

3. Mina ei tea midagi, kuid kirjas on, et " Kui töötaja töötab vähemalt poole oma ajast arvutiga, peab tööandja korraldama töötajale silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tehakse ka luu- ning lihaskonnale sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks või töötaja nõudmisel töötamisel tekkinud vaevuste korral" ja see kontroll toimub 1-3 aasta järel ja vastavalt riskianalüüsi tulemusel, kui silmad on kehvaks läinud arvutika töötamise tagajärjel on õigus saada prille, millest tööandja maksab suurema osa maksumusest, silmade ülekoormuse ennetamiseks tee teistsugust tööd ja puhka vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast, kui töö tase langeb seoses tervise häiretega tuleb viivitamatult parandada töökoha kujundust ja selgitada mis tekitab ohte.

4.Ergonoomika
Klaviatuur ja hiir - peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Selleks peab olema ruumi klaviatuuri ees ja kõrval. Hiir peab ka ära mahtuma soovitatavalt samale tasapinnale.
Monitor - Pilt peab olema selge ja terav ning ei tohi virvendada, tekst selgelt loetav, lambid ei tohi peegelduda kuvarile, kunstlikule valgusele peab olema töölaual ja klaviatuuril 400Lx ja kuvarile 300Lx

5.Nõuded töökeskonnale
Ruum - valgus peab olema korralik, aknad reguleeritavate ruloodega, ruumis ei tohiks olla nii palav kuskil 20 kraadi oleks norm
Laud - Seal peab olema nii palju ruumi et mant ära mahuks ja et õlad oleks normis mitte pinges koguaeg. Optimaalne laua kõrgus on 5cm küünarnukist madalam, tavaline kõrgus 65-70 cm põrandast
Tool - Peab olema reguleeritav vastavalt kasvule, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge. Vaja istmepadjal ja seljatool pöörata 180 kraadi piires. Jalatoe kaldepind peab olema 20kraadi. Inimene peab saama sirgelt istuda, tähtis on liikuvus ja soovitav oleks, kui toolil oleks rattad all ja hea oleks, kui oleks käetoed